Eelmine blogipostitus lõppes Kuzemes Pavasarisega, mis toimus peaaegu kaks kuud tagasi. Vahepeal on olnud keerulised ajad ning seetõttu on käesolev blogipostitus hilinenud. Samas värske Balti meistritiitel annab lootust, et edasi võiksid taas asjad ülesmäge liikuda. Kõigest nüüd lähemalt.

Aprill – Veider tervisemure

Peale Kurzemes Pavasarist võttis taastumine aega. Lisaks oli tunne nagu oleks väike külmetus ligi tulnud. Pidevalt oli väsinud tunne ning kurgus oli röga. Ei pööranud algul sellele liialt tähelepanu, vaid mõtlesin, et läheb varsti üle. Nädal peale Kurzemes Pavasarist viis tee Soome esimesele Viestiliiga etapile Kevätyön Viesti. Kevadiste Soome võistluste põhieesmärk oli teha head sooritused ning lunastada koht Tiomila esindustiimis.

Kevätyön Viesti 8. aprill

Võistlus toimus Turu lähedal, mis oli üsnagi ainus koht Soomes, kus lund peaaegu ei olnud. Samas võistlusmaastikul oli kohti, kus sai sumbata ka põlvini lumes. Jooksin Helsingin Suunnistajat 3 tiimis teist vahetust. Sain metsa 3min peale liidreid heas pundis ning esimesed punktid läksid küll natuke rabedalt, aga ikkagi suuremate apsakateta. 2.8km raadiopunktiks olin tiimi tõstnud 5 kohta 19ks. Edasi tuli paar äpardust. Kõigepealt läbi võsa rammides tõmbasid oksad mu lambi aku vesti küljest lahti, mis nõudis 1min, et tagasi saada ja edasi oli rütm natuke lõhutud, et hakkasin punktidega natuke lisahaake tegema. Natuke kõhkleva liikumisega jõudsin lõpuks finishisse. Andsin vahetuse üle samal positsioonil, mis sain ehk 24-na, aga kaotust oli nüüd kokku kogunenud +14:45.

Peale Kevätyöd sai veel Soomes paar Jukola ettevalmistuseks suunatud trenni tehtud ning seadsingi tee tagasi Eestisse. Häiriv väsimustunne püsis, aga samas olid järgnevate nädalate laagriplaanid tehtud, mida niisama tühistada ei oleks väga tahtnud. Kolm päeva kodus põhiliselt puhkasin ning siis astusin lennuki peale ja sõitsin Rootsi Tiomila ettevalmistuslaagrisse.

Tiomila laager 14-18. aprill

Lend läks neljapäeval ning kohe sama päeva õhtul osalesime Gustav Bergmani kodumetsas tema koduklubi korraldatud Ravinenatt võistlusel. Tegu oli pigem treeningvõistlusega. Peale Kevätyö natuke kaootilist jooksu ihkas süda teha korralikku jooksu. Jooks algasgi hästi ning täpselt. Kaheksandaks punktiks oli enesekindlus laes ning kujutasin ette, et kõik järgmised punktid tulevad ka nii kergelt kätte. Hooletus karistas kohe ära ja kiirustamine lõppes 2min veaga 9. punkti. Edasi lagunes orienteerumine veidi ära. 10. punkti ründamisega taas minut viga, 13. punkti ründamisega 30s viga ning viimase orienteerumist vajava punktiga nr 14 hiiglaslik 6-minutine viga. Samas füüsiline tunne oli hea ning oli tunda, et kolm kergemat päeva nädala alguses olid end ära tasunud.

Kaks päeva peale Ravinenatti jooksime Stigtomtakavlen võistlust. Tegu on teatevõistlusega, kus esimesed kolm vahetust joostakse öösel ning ülejäänud kolm hommikul. Ma jooksin hommikust viiendat vahetust ning tegu oli mu Rootsi reisi parima orienteerumissooritusega. Sain metsa koos lätlase Janis Kumsi ja kanadalase Christian Michelseniga. Jooksime põhimõtteliselt terve raja koos ning suutsime suurematest vigadest hoiduda. Tagantjärele analüüsides oleks suutnud u 1-2min jagu nurki maha lihvida (13. etapp), aga samas koos jooksmine hoidis tempo hea.

Järgmistel päevadel olid mõned Tiomila spetsiifilised trennid. Kohati oli ka metsas lund. Keha oli küllaltki väsinud võistlustest ja eelnevalt juba mainitud veidrast tervisemurest.

Jüriööjooks 23. aprill

Tagasi Eestisse jõudes ootas ees Jüriööjooks, mis oli mu selle kevade esimene orienteerumisvõistlus Eestis. Taaskord olid vahepealsed päevad Eestis väga kerged ning veider väsimustunne püsis. Samas ei lasknud sellest end eriti häirida, sest ees ootas Jüriööjooks Ilvese ridades. Jooksin viimast vahetust ning sain rajale viiendana, minut peale Peko teist tiimi. Tundsin kohe, et liiga palju jõudu ei ole ja seega võtsin sisse kontrollitud kiire tempo. Esimese punktiga veidi koperdasin, väike 15s viga, edasi läks juba libedamalt. Algust aitas kaasa ka see, et vahetusalas näidati suurelt ekraanilt GPS-i ja seega sai enamus teevalikuid ette juba ära teha. Samas metsast aimu ei olnud ning 44-45 etapil valisin kindluse mõttes ringi mineku. Kartsin alusetult, et suured kraavid ja sood on kevadiselt väga üleujutatud ning ei soovinud väga ujuma minna. Üldkokkuvõttes oli minek raske ning heal päeval oleks raja kindlasti suutnud mitmeid minuteid kiiremini joosta.

Arstivisiidid ja Ilves GP 25. aprill – 1.mai

Peale Jüriööjooksu võtsin korraks aja maha ja otsustasin leida lahenduse oma trikitavale tervisele. Ennetavalt ei pannud ennast ka Ilves GP-le kirja ja otsustasin aidata kaasa korraldamisega. Peale arstikõnesid oli esimene abi võtta allergiarohtu. Ei uskunud väga, et see töötab, sest mul ei ole olnud varem allergiaid, aga juba järgmisel päeval peale võtmist tundsin end paremini. Tegin ära ka vereanalüüsid ja ka need olid korras. Seega tervist mõjutas kevadistel võstlustel müstiline allergia. Kuna enesetunne oli paranenud, siis otsustasin pühapäeval ikkagi joosta Ilves GP lühiraja võistlustempoga läbi, et saada võrdlust Rootsi parimatega. Tulemus oli 31:43 ja kaotus Gustav Bergmanile kolm minutit. Vorm oli hea ning süstis enesekindlust nädal hiljem toimuvaks Tiomilaks.

Mai – Vaikselt paremuse suunas

Peale allergiarohu saamist läks enestunne paremaks. Samas päris korda siiski asi ei läinud ning treeningutel andis veidi tunda, et organism päris korras ei ole. Ees ootas kevadise hooaja üks tippsündmuseid Tiomila.

Tiomila 7-8. mai

Tiomilale lennuk läks kolmapäeval. Lendasin Tartust läbi Helsingi Stocholmi. Tartu lennujaam on suht cool. Igatahes kohalejõudes sai enne võistlust teha kolm maastikutreeningut. Trennid läksid hästi ning hea rütmi sai sisse. Jooksin Helsingin Suunistajat 2 tiimis viimast vahetust. Oleks kevadel pidanud natuke paremini jooksma, et lunastada koht esimeses tiimsi. Igaljuhul hommikune vahetus tähendas, et sai korraliku ööune ning joosta valges ilma lambita.

Eelnevad 9 vahetust läksid teise tiimi kohta üsna viisakalt. Sain metsa 64. kohal. Algus oli kiire suusavõrgustike vahel ja siis läks metsa. Alustasin natuke liiga kiirustavalt ning tegin kohe teise punktiga väikese lisakaare sisse. Teadsin, et pean ettevaatlikumalt võtma ning kolmanda punkti sain ilusti kätte. Enesekindlus tõusis ja liikusin väga sujuvalt neljanda punkti poole. Enne punkti mäest alla minnes mets muutus, aga mul peas oli endiselt mõte, et kõik vormid on selged ning punkt tuleb ise vastu. Jooksin julgelt mäest alla ja nägingi punktiobjektile sarnaseid vorme. Mida ei olnud oli aga punkt. Kaardistasin kokku üle viie minuti metsa kuni lõpuks oma asukoha teada sain ning õigesse punktikohta jõudsin. Tagantjärele mõeldes oleksin kindlasti pidanud punkti rünnates pidurit tõmbama ning ettevaatlikumalt punktiobjektile lähenema. Edasine rada läks suures laastus ilusti, aga raja alguses tehtud 5min viga jättis mõru märgi sooritusele. Võistluse lõpuosas 18. punktis sai kokku kuueliikmeline punt, kes jooksis kohtadel 56-62. Olin selle grupi lõpus ning püüdsin liikuda järjest ettepoole. See ka suures osas õnnestus ning üle finišijoone tõin tiimi 58. kohal.

Mis veel tiomila kohta. Kaks päeva peale tagasitulekut oli bakalaureuse töö esitamise tähtaeg ja seega Tiomilal läks natuke auru ka bakatöö kirjutamisele. See võib-olla ka natuke pärssis võistlussooritust.

Balti MV 14-15.mai – esimene medal põhiklassis

Baltikad toimusid see aasta Malta külas Lätis. Minek oli traditsiooniliselt suure ühise bussiga reedel. Reede õhtul oli väike model-treening. Modelil püüdsin kiiremaid lõike teha, aga keha eriti ei liikunud ning seega tegin pigem lühemalt. Laupäeval ootas ees 15.6km pikkune tavarada

Tavarada alustasin rahulikult, üsna raja alguses hakkas ka kergelt pistma, mis omakorda hoidis liialt kiirustamast. Liikusin järjest ühtlase tempoga edasi ning punktidega väga probleeme ei olnud. Mingit ärakukkumist ei olnud samuti ning raja lõpuosas suutsin isegi natuke juurde panna. Üsnagi soliidne sooritus, jooksin kogu raja üksi ning kontrollitult. Tulemus veidi parem kui eelmine aasta, aga sisemas oleks lootnud paar minutit kiiremini joosta.

Järgmisel päeval teate esimesse tiimi pääsesid kolm parimat tavarajalt. Ma olin kolmas eestlane tavarajal ning seega sain Timo ja Lauriga ühte tiimi. Taktikaliselt otsustasime, et ma jooksen esimest vahetust ning annan löögiulatuses vahetuse üle ning Timo ja Lauri jõuavad oma vahetustes väikese vahe liidritega kinni võtta ning Eesti võitjana üle finišijoone tuua. Nii ka läks. Ma tegin esimeses vahetuses okei jooksu. Natuke puterdasin, aga jõudsin finišisse 2:26 peale liidrit. Ideaalis oleks võinud tulla max 1min kaotusega, aga veidi vigu ning pikemaid hajutusi lasid vahel pikemaks minna, samas ei olnud vahe ka liiga suur. Lauri vähendas vahe 1:20 peale ning Timo jooksis viimases vahetuses kõik teised üle ning tõi tiimi üle kuue minuti enne teisi finišisse. Tulemuseks kuld ning minu esimene medal põhiklassis Balti MV-lt.

kogu GPS: https://otracker.lt/events/964cd543-cebc-47fd-8b32-55bee9166d78

Postituse tunnuspilt on Balti MV teate lõpusirgelt. Pildi autor: Reigo Teervalt.

Peale Baltikaid toimus Rakveres lühike EM-i fookusega laager ning edasi tuleb see nädalalõpp üliõpilaste meistrivõistlused SELL Games, Riias. Allergia teema päris korda veel ei ole läinud, aga allergiarohi hoiab asja suures osas kontrolli all.