Rogaini MM-st on palju aega möödas. Kiire ülevaade, mis on toimunud.

Rahvusvaheline Geograafiaolümpiaad Hong Kongis.

#pole_halba_ilma_on_vale_riietus

Koheselt peale rogaini MM-i finishit asusin teele koju, et järgmisel õhtul juba hakata Hong Kongi poole liikuma. Sellest kuidas ma üldse Rahvusvahelisele Geograafiaolümpiaadile kvalifitseerusin saab lugeda ühest eelmisest postitusest siit. Kohale jõudes võttis meid kohe vastu taifuun Wipha, esimene suurem taifuun 2019. aastal. Kohalik ilmateenistus andis ka no. 8 hoiatuse, mis tähendab, et kõik saavad vaba päeva. Põhimõtteliselt HK elanike külmapühad vms. Üleüldse nägime me pea pooli hoiatusi, mida HK ilmateenistus anda saab. Alustuseks siis taifuuniga kaasaskäivad hoiatused: landslide warning, flooding, heavy rain, amber rain, black rain, red rain, thunderstorm warning, strong wind warning. Väga äge oli. Ilmateenistus andis teada nagu tuleks maailmalõpp, aga tegelikult ei olnud midagi hullemat kui üks tavaline Eesti sügistorm. Tegelikult oli isegi hea, sest õhutemperatuur oli madalam ning joosta oli peaaegu normaalne. Räägib siis ilmast edasi. Torm lõppes ja siis tuli heat warning ja very hot weather warning. Mõnsa. Nii palavas treenides sai aga hea kuuma aklimatsiooni ning tagasi Eestis olles ei olnud mingi probleem 30+ kraadises kuumuses trenni teha.

Sai ka vanade sõpradega pulli tehtud
Teooriavoor
The Baltic way. Lätlased olid üldarvestuses kuuendad ja leedukad üheksandad.

Võistlus ise oli üles ehitatud sama loogikaga nagu Balti GEO, millest kirjutasin siin. Teooriavoor, maastikuvoor ja multimeediatest. Üllatusena maastikuvoorus seekord põrusin ja just kaardistusülesandel. Jäin ajahätta ja kaotasin u 10 punkti. Lõpuks lõpetasin 90. kohal, 0,8p medalist. Kurb, life goes on. Vähemalt oli äge reis ja teised eestlased hoidsid lippu kõrgel. Teiste eestlaste tulemus: Andres sai pronksi, Jürgen hõbeda ja Robin kulla(!). Eesti oli kokkuvõttes 12, mis on viimaste aastate(kui mitte ajaloo) parim tulemus IGEO-l. Aa ja väike reisisoovitus ka. Praegu on parim aeg Hong Kongi külastada. Rahvast on kordades vähem, sest kõik püsivad protestide ja taifuunide kartuses toas. #bewater

Tuhanded inimesed tulid meid lennujaama ära saatma

PS! Kes tahab eelmise korra Hong Kongi seiklustest lugeda, siis need algavad siit.

Augusti teine pool.

not rekkomend

Tagasi Eestisse jõudes oli puhkus läbi ning töö ootas. Ees ootasid kolm nädalavahetust eestimeistrivõistluseid. Kuid veel enne seda sai orienteerumisvormi käidud lihvimas Rovaniemis, kus tuleb järgmine aasta Jukola teatevõistlus. Metsad olid kiired ja ilusad. Palju vaja kompassi. Äge.

Helsingin Suunnistajat kovat äijät

Eesti meistrivõistlused sprint, öine, sprinditeade.

Sprindis pronks, öisel hõbe, sprinditeates tühjad käed. Polnud täpselt see, mille järele olin tulnud.

Sprindi poodium.

Eesti meistrivõistlused tavarajal ja noorte teates.

Tavarada. Lemmikdistants. Eelmised viis aastat olin kulla koju toonud. Teadsin, mis teha ja kuidas. Lisamotti andis veel see, et Karel-Sander startis kolm minutit minu ees ja teda kätte saades on koos hea tempot teha. Rada algas hästi. Kuuendas punktis sain Kareli kätte ja paarisrakend sai hoo sisse. Minek oli lausa nii hea, et püüdsin korduvalt isegi Karelil eest ära joosta, mis lõpuks ikkagi ei õnnestunud. Tempo hea, peaaegu veatu jooks. Parim tavarajasooritus 2019. aastal. Aga, mida ei tulnud oli tulemus. Olin hooletusest silmadega hüpanud kolmandast punktist üle otse neljandasse ja hakkasin kolmandast end viiendasse lugema, arvates et olin juba neljandas. Kui see jutt oli kuidagi loogiline, siis 👍. Igastahes ma jätsin neljanda punkti vahele ja ei saanud tulemust kirja. Sarnane asi juhtus ka 2013. aastal, kui oleks ka pea 10 minutiga võitnud, aga jätsin punkti vahele. Life sucks.

Mis juhtus.
Kareli edu teise koha ees oli veenev 🙂

Teates tegin oma töö ära. Jooksin päeva parima aja ja tõin tiimi pronksile.

Edasistel päevadel sai esmakordselt osaletud põhikoondise treeningkogunemisel suunitlusega järmise aasta EM-le. Meeldejääv oli Lasila metsas täielik orbiit ja siis sama päeva õhtul sama raja pea poole kiiremini läbimine.

Peale laagrit sai lõplikult sisse kolitud ka Tartu korterisse ja alustatud õpinguid Tartu ülikoolis.

EMV Pikk. Kaua oodatud kuld.

Nädal hiljem, taas Eesti meistri tiitli nimel võistlema. Eesmärk oli võit võimalikult vähese pingutusega, sest nädal hiljem toimus Euromeeting, kus oli vaja hästi joosta. Kohe alguses eraldusid pundist mina Kiur ja Andres. Hoidsin end teisel positsioonil, et energiat säästa. Ühel hetkel jäin Andrest järele ootama ja järgmine hetk enam ei näinud Kiuri ees. Tõstsin tempot, aga Kiuri ikka polnud. Siis tegin suure vea ja siis läks võistlus lahti. Raja lõpuosas õnneks jõudsin Kiurile järele ja lõpuspurdil suutsin oma paremuse maksma panna.

EMV Pika raja teine pool

Euromeeting

Edasi tuli nagu juba mainitud Euromeeting Vitipalu metsades. Algul olin skeptiline, et kas pääsen koondisega võistlema, kuid ikkagi sain. Vitipalu on tore kant ning kevadel EMV-l sain hea tunde kätte kuidas seal orienteeruma peab. Laupäevane lühirada läks hästi. Ainult paari väikese lisakaarega. Hindeks 5, kuid südames tundsin, et oleks võib-olla isegi kiiremini suutnud. Järgmisel päeval tuli jälitus. Väga põnev oli. Markus Puusepp ja Fryderyk Pryma(startisid mõlemad u 10s peale mind) said mu üsna kohe kätte ja sama gruppiga liikusime jõuliselt edasi. Markus orienteerus väga hästi. Ühel hetkel vaatasin, et teised lähevad valikule, kuhu ma ei taha minna ja ma eraldusin grupist. Ideaalis olekski ma võitnud u 10s, aga jäin rägasse kinni, jooksin punktist mööda ja tegin kokku üle mindise vea. Grupp oli läinud ning liikusin üksi edasi. Liikusin küll veidi aeglasemalt, aga okeilt. Vigasid suutsin vältida ning lõpetasin samal kohal, mis stardisin. Taas hea jooks, aga mitte puhas.

Rõõm joosta nende meestega võrdselt.

JEC 2k19 Prantsusmaal

Hommikuujumised. #katkarapu

JEC oli mu sügishooaja peamine eesmärk. Varasematel kordadel olen ma joosknud hästi ning lootsin astuda sammu edasi. Eelnevad võistlused näitasid ka, et vorm on hea. Kuid orienteerumine on midagi rohkemat kui hea füüsiline vorm ja oskus kodumetsas hästi joosta. Orienteerumine on väga paljude nüanssidega arvestamine ning iga väiksemgi möödalask võib rikkuda optimaalse tulemuse. See ongi orienteerumise võlu. Alustame algusest.

Sprindis hävisin täielikult. Ega ma pole sprindis kunagi hea olnud, aga päris eelviimast kohta ma ka ei oodanud.

Tavarajakaart VÕITJA TEEKONNAGA, mitte minu.

Tavarada. Minu ala. Koht eelmine aasta 23, aasta enne seda 11. Olin kaarditööd teinud. Olin valmis. Algus hästi. Teises punktis(10min orienteerumist) olin 10-s. Kolmandasse tegin minuti viga, aga tulin sellest välja ja poole raja peal olin 18-s, 2,5minutit liidrist ning samuti oli mu just kätte saanud 2min hiljem startinud rootslane, kes tegi head tempot. Kõik eeldused heaks tulemuseks olid olemas. Paar minutit hiljem oli rootslane läinud ning mina vaevlesin pistmise käes. Aeglasema tempoga hakkas orienteerumine ka lagunema ja kaput. Võistlemine oli minu jaoks lõppenud. Lõpetasin 40.-na kaotusega pea 15 minutit. Lõpliku põhjust pistmisele ma ei tea ja arvatavasti ei saa ka kunagi teada, aga ma arvan, et soojendus jäi kehvaks. Jäin soojenduskaardile natuke kauaks matkama 🙂 ja soojendusjooks sisaldas natuke vähe soojaks jooksu. Organism ei olnud soe ja pidi lõivu maksma.

Teade nagu ikka viimane vahetus. Sain rajale üsna hilja. Päästsin, mis päästa andis. Natuke rabe oli ja paar väiksemat viga tuli sisse, aga üldiselt oli rütm hea. Tõstsin tiimi 8 koha võrra 37ks.

Baltic Junior Cup Lätis Siguldas

Eesti orienteerumise tulevik.

Jooksin ainult teadet. Nagu ikka tuli töö ära teha. Jooksin välja päeva teise aja ning võitsin neid, kellele nädal varem olin kalendriga kaotanud. Tõstsin tiimi 8-lt kohalt 3-ks. Lõpetasime neljandana(Eesti 1) ning Eesti 2 lõpetas kuuendana. Super tulemus(!), arvestades et varasematel aastatel ei ole ühelgi Eesti tiimil esikuude asja olnud. Tavarajapäeval võistlesin BJC asemel Rakett 69 saatesse saamise nimel. Kuidas mul läks näete jaanuaris. Aa ja mis veel. Sander Pritsik on kõva mees.

25Manna, lõpp

Auhind 12. koha eest.

25Manna on Rootsis toimuv 25-e vahetusega teatevõistlus. Teatevahetustesse ma väga süüvima ei hakka, aga igastahes ühel hetkel on metsas mitu vahetust ja kõigil on väga lõbus. Pääsesin jooksma HS-i esimesse tiimi ja tulime 12-ks. Minu jooks oli hea, aga natuke rabe. Vahtisin liiga palju teisi ja nad ei olnud must sugugi targemad. Tegelt vahepeal olid ka. Nagu ikka. Usalda, aga kontrolli. Õnneks väga häbisse ei jäänud ja pikk hooaeg sai ilusa lõpu.

Beware of neighbour who break fart like drop the bomb.
Categories: Määratlemata

0 Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga