Osalemisotsus

Rogain ja seiklusport on mulle südamelähedased olnud kogu elu. Aastatel 2006-2014 olin sage osaleja rogainidel ja Xdreamidel, peale seda on fookus olnud rohkem tavaorienteerumisel. Peale 2014. aastat ei ole ma ühelgil rogainil käinud. Viis aastat on pikk aeg ning selle jooksul tuli korduvalt mõtteid, et naasta rogainimaastikule. Selline võimalus avanes mulle talvel, kui Kadri pakkus, et kas ma ei tahaks temaga juuli lõpus 24h Rogaini MM-le tulla. Kiire pilk kalendrisse (võistlus toimus 2nädalat peale JWOC-i ja 4 nädalat enne EMV-d) ning osalemisotsus sai tehtud. Paar päeva hiljem lisandus meie tiimi ka Helis. Helis ja Kadri on 24h rogaine teinud korduvalt, minul oli see esimene kord.

Ettevalmistus

Ettevalmistuse käigus sai harjutatud ka jõeületust. Pirita jõgi

Kuna võistlus toimus suhteliselt kohe peale JWOC-i, siis ei hakanud ühtegi treeningrogaini plaanidesse võtma. Tegelikult oleks võinud, aga JWOC-i ettevalmistus oli tähtsam. Peale JWOC-i jäänud kahe nädalaga sai rogainiettevalmistus hoo sisse. Esimene asi oli puhkus. Keha pidi JWOC-st ära taastuma. Teiseks tegin natuke mägedetrenni(niipalju, kui Pirital mägesid on), korraldajad lubasid, et tulemas on ajaloo kõige mägisem Rogaini MM. Sellega ettevalmistus põhimõtteliselt piirduski, muidugi sai ostetud kaasa ka toit ja korda tehtud varustus, natuke sai läbi mõeldud ka taktikat.

Võistlus

Näod enne starti. Sellest vihmakeepist ei jäänud peaaegu midagi järele.
Vaated olid imelised. Ilmaga ka vedas, sest mõned tunnid hiljem samas kohas juba sadas.
📷 Helis

Rajaplaneering sai tehtud linnulennult 65km peale. Tõusumeetreid ei lugenud, aga kaardi peal ei tundunud eriti palju. Tegelt oli palju, sest üks joon oli 10m. Igastahes raja alguses veel planeeringut muutma ei hakanud, kuigi olime graafikust kohe algusest peale maas. Mõned väiksed vead tulid, aga üldiselt kõik sujus.

Raske on möödas … või nii me arvasime

Edasi tuli planeeringu muutmine. Olime graafikust lootusetult maas ning üle 300m tõusu võtta, et ühte punkti kätte saada tundus aja ja energia raiskamine. Samuti oli kohale jõudnud öö(9h 24st tehtud).

ÖÖÖ, punane originaalplaneering

Pikk öö algab, 9tundi. 9tundi juba tehtud. Kohale jõuab väsimus. Kohale jõuab pimedus. Kohale jõuab uni. Liigume edasi, püüan hoida mõtte erka, aga muutun hooletuks(kaardilugemine oli minu ülesanne, seega minu hooletuse tõttu kannatasid ka teised). Tahaks magada, aga pool on veel ees. Järjest enam hakkab pinda käima väga kaootiline läbitavuse kaardistus, valge mets võib olla läbitamatu. Ühesõnaga võsaraiumist tuli ette palju ning Kadri ja Helis ei olnud väga õnnelikud selle üle. Ühel hetkel saime kokku mingi meestetiimiga, kes liikusid meiega enam-vähem sama kiirelt ning sama planeeringuga. Nendega koos liikumine tõi uut jõudu ning viimased pimedusetunnid läksid lõbusamalt.

Hommik mäel. Külm on, aga vähemalt vaated on ilusad. Fooliummüts on endiselt moes.
📷 Helis

Saabus hommik. Uus lootus. Külmus(!), sest olime taas jõudnud mäe otsa, kus külm tuul ja niisked riided ei ole hea kooslus. 6h lõpuni. Mõte läks erksamaks, orienteerumine täpsemaks, ilm soojemaks ja ka tuju paremaks. Mis ei läinud paremaks oli järjest süübiv väsimus, mis ei olnudki nii palju tingitud pingutusest, kui lihtsalt juba üle 20h püsti, jalgel olemisest. Punktis 95 algas 3h kestev lõpuspurt. Võtsime ära nii palju punkte, kui suutsime ja jõudsime finishisse ajaga 23:41:00. Ideepoolest oleks jõudnud ka keskusest edelas oleva kahese pukti ära võtta, aga Kadri oli üsna kutu ja risk trahvi saada oli liiga suur. Õnneks lõpptulemustes see rolli ei mänginud.

Hommik, uus lootus.
Näod finishis. Kvaliteet kehv, aga on näha, et näod on endiselt rõõmsad.
Tulemused

24h pingutuse tulemusena segajuunioride pronks. Vahed olid väikesed ning üsnagi napilt tegime ukrainlaste tiimile ära. Samas eespool on ka vahed väikesed ehk vähemate vigadega oleksid tegelikult ka kõrgemad kohad võimalikud olnud. Aga igaljuhul olen õnnelik, et elu esimene 24h rogain lõppes medaliga(mõttelise, sest auhinnaks anti sokid 🙂 )

Teiste tugevate eestlaste kõrval tegid väga kõva soorituse Kaarel Hendrik Zernant ja Lauri Pähn, kes liigset rogainikogemust omamata võtsid meesjuunioritest võidu. Võimas! Õnnitlused teile ja muidugi ka teistele eestlastele. Eesti on ikka rogainimaa!

PS! Hetkel ei ole plaanis järgmine aasta seda uuesti teha. Võib-olla kunagi kaugemas tulevikus.

10min peale finishit. Mõned tunnid hiljem olin juba normis.

PPS! Taastumine läks kiirelt. Peale võistlust magasin 4h ja peale seda ei olnud märkigi, et oleks just 24h mägedes matkanud. Ville ei tekkinud ning ükski lihas ka valusaks ei jäänud. Muidugi kerge väsimus jäi sisse veel paariks päevaks.

*Kaanepilt on tehtud 2h enne finishit(22h peale starti). Punkt 73. Naer pikendab eluiga.
📷 Helis

Categories: Määratlemata

0 Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga